Mida tähendab jooga

Sõna jooga tuleb sanskriti keelest ja tahendab ühendust. See on individuaalse hinge ühendus universaalse vaimuga või keha ühendus meelega. Vaimult virge inimese jaoks tähendab see ka meele ühendamist mõistusega ja veelgi virgema inimese jaoks tähendab see keha, meele ja mõistuse ühendamist hinge sügavusega. Jooga aitab meil hoida keha nagu templit, nii et see muutub sama puhtaks kui hing. Keha on laisk, meel on elav ja hing on helendav. Jooga praktikad arendavad keha elava meele tasandile, nii et keha ja meelt, mis on mõlemad muutunud elavaks, tõmbab hinge valguse poole.

"Hatha-yoga-pradipika" ütleb et jooga on hingetõmbe kõikumiste vaigistamine ehk hingetõmbe kontrollimine ja selle rütmi jälgimine, mis viib teadvuse rahunemiseni. Kontrollides hingamist, kontrollite teadvust ja kontrollides teadvust, toote hingamisse rütmi.

Jooga ei ole ainult füüsilise treeningu vorm, millel on tervendav ja terapeutiline mõju vaid see pakub inimkonnale lahendusi mitmetele sotsiaalsetele, psühholoogilistele, filosoofilistele ja isegi ökoloogilistele probleemidele. Kuigi jooga eesmärk ja haripunkt on hinge nägemine, on sel ka palju kasulikke kõrvaltoimeid, sealhulgas tervis, õnn, rahu ja tasakaalukus.

Jooga koolkonna rajajaks peetakse Patanjalit, kes pani kirja selle, mida varasemalt sadade aastate jooksul oli suuliselt edasi antud. Patanjali "Joogasuutrad" kuulub paari kõige olulisema jooga-alase teose hulka, see on aegumatu juhend edasijõudnud õpilasele. Seal on kirja pandud jooga põhialused aforismide vormis. Arvatakse, et Patanjali jooga suutrad on kirja pandud perioodil 200 e.m.a. ja 200 m.a.j. vahel.

Ashtanga jooga on iidse jooga süsteemi üldnimetus.

Sanskriti keelne "ashta" tähendab kaheksat ja "anga" jäset, liiget või haru.

Lühidalt on Ashtanga jooga 8 põhialust:

1. Yama: moraalinormid, eetiline koodeks, keelud

2. Niyama: personaalsed reeglid

3. Asana: asendite harjutamine, füüsiline treening

4. Pranayama: hingamise teadus

5. Pratyahara: meelte vaigistamine

6. Dharana: keskendumine

7. Dhyana: meditatsioon

8. Samadhi: Universsalse Minaga või Vaimuga ühinemine

Mindful Restorativ ehk Taastav Jooga

Retorativ Yoga on sügavat lõdvestust pakkuv joogastiil. See on passiivne praktika, mitte aktiivne. Asendeid hoitakse kuni 20 minutit. Kasutatakse palju tekke, bolstreid, patju, klotse, toole, seinu ja muid abivahendeid, et luua kehale täielikku lõdvestust pakkuvaid asendeid. Alles siis kui kogu keha on turvaliselt hoitud ja toetatud, hakkab ka närvisüsteem rahunema ja aktiveeritakse "rest and digest" närvisüsteemi osa, aktiveerub seedimine , taastumine, rakkude uuenemine ja tervenemine.

Restorativ jooga sai alguse 1937 kui B.K.S. Iyengar, jooga õpetaja Punest, Indiast, hakkas kasutama abivahendeid, et enda praktikat hõlbustada ja oma keha teatavate joogaasenditega harjutada. Iyengar oli haiglane ja nõrk varases nooruses aga järjepideva harjutamise ja abivahendite kasutamise tulemusena, sai temast terve ja tugev nooruk, kes rahvale keerukaid asendeid demonstreeris. Vanas Indias nimelt kasutati seda, et rahvale joogat tutvustada ja rohkem inimesi harjutama inspireerida.

Teatavasti on jooga asendid/asanad terapeutilised. Kõik inimesed ei ole kahjuks painduvad ja terved. Seepärast võib tunduda, et jooga on ainult super vormis painduvate inimeste pärusmaa. Olen ise kuulnud tuhandeid kordi oma kliente ütlemas, et nad ei saa jooga tundi tulla, sest nad ei paindu üldse või on neil selg haige või mõni muu vigastus. Restorative jooga asendid kohandatakse vastavalt igale kehale ja selle probleemidele.Restorative jooga asend

Restorativ jooga avab keha, mitte ei venita lihaseid aktiivselt. Eriti on seda vaja keha eesmisele osale, sest tänapäeval istume me palju, õlad längu vajunud, selg küürus ja nõrk. Pinges puusapainutaja lihased tekitavad tihti alaselja probleeme. Pinged turja piirkonnas, halb rüht ja stress tekitavad peavalu. Paljud inimesed ei suuda õhtuti uinuda ja magavad halvasti.

Stress on üldse paljude haiguste algpõhjus ja tihti ei saada isegi aru, kui kõrge stressitase inimesel endal on. Võin seda öelda omast kogemusest. Ma ei saanud enne aru kui ma restorative jooga treeneri koolituse läbi olin teinud ja selle käigus 3 päeva järjest (2-l nädalavahetusel) ainult igasugustel patjadel ja ja muudel abivahenditel olin lamanud ja erinevaid hingamis- ja mediteerimisharjutusi teinud. Ja järsku tundsin ma ennast paremini kui eales varem, energiatase ja tuju olid jälle head, hingamisraskused kadunud ja lust ja tahe maailma ja ennast parandada tugevamad kui kunagi varem.

Restorativ jooga tund algab tavaliselt istuvas asendis, kus me õpetame ennast pöörama  tähelepanu ainult oma hingamisele ja keha tunnetamisele. Ehk siis tund algab mediteerimisega.  Seejärel avatakse tavaliselt ülaselja ja rinna piirkond, õrn tahapainutus selili asendis. Toestatud ettepainutus , pöörded ja puusade avamine järgnevad. Lõpuks shavasana, kus kasutatakse ka bolstreid ja tekke. Silmapadjad, liivakotid, lisaraskuse andmine kehale ja palju muud- see kõik aitab treenida meie närvisüsteemi ja õpetab kehale kuidas saavutada sügav lõdvestumine ja vähendada stressi. 

Tunnis ei kasutata muusikat. 

Miks?  Müra meie elus on võtnud tohutu mõõtme, vaikust kuuleb meie kõrv haruharva. Tele, raadio, meelelahutus, reklaamid, suhtlemine, info, info, info. Et hakata lõpuks iseennast kuulama, tuleb summutada see mõttetu müra enda ümbert.

Närvisüsteem

Autonoomne närvisüsteem on meie tahtele allumatu, kontrollides siseorgante tööd. See jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks.

Enamus inimesi on kuulnud "fight or flight" närvisüsteemi reaktsioonist ehk kuidas keha reageerib ohule ja stressile. Tänu sellele on inimkond säilinud tuhandete aastate jooksul. Ohu saabudes otsustame me kiiresti - kas põgeneda või jääda liikumatult paigale ja reageerime vastavalt sellele. Pärast ohu möödumist saabub väljateenitud puhkus ja energiavarude taastamine.

Probleemiks tänapäeval on pikaajaline stress. Sümpaatiline närvisüsteem on aktiveeritud 24/7. Pidev erutusseisund ja töötamine, kohustuste täitmine enda, pere ja ühiskonna ees, aina kõrgemad nõudmised inimkonnale - kõik see on muutnud meie inimesed haigeks, depressiivseks, ülierksaks või lihtsalt haigustele vastuvõtlikuks. Oskamatus viia ennast tasakaalu, pidev meedia müra meie ümber, vähene looduses viibimine suurendab võimetust ennast välja lülitada ja oma sisemaailmaga tegeleda. Mõeldes, et õhtul televiisori ees diivanil lamades, taastame me oma organismi energia varusid kõige efektiivsemalt, teeme me endale suure karuteene. Haigused ja halb enesetunne tekivad pikema aja jooksul. Mida külvad, seda lõikad.

Parasümpaatilist närvisüsteemi nimetatakse "rest and digest".  Selle süsteemi aktiveerudes toimub keha taastumine, tervenemine, seedimine ja tasakaalustumine.  Restorative jooga aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi. 

Sümpaatiline Närvisüsteem

  • Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis ja väga kiiresti
  • Südame töö kiireneb
  • Veresooned ahenevad
  • Vererõhk tõuseb
  • Pupillid laienevad
  • Seedeelundkonna töö aeglustub või peatub
  • Lihased tõmbuvad pingesse

Parasümpaatiline närvisüsteem

  • Aktiveerub rahuolekus kuid väga aeglaselt
  • Taastab organismi varud ja tasakaalu
  • Südame töö aeglustub
  • Veresoone dlaienevad
  • Vererõhk langeb
  • Kiirendab seedeelundkonna tööd
  • Lihased lõdvestuvad

Mis kasu on taastavast joogast

Pigem võiks küsida, millele sellest kasu ei ole.

Kui kannatad stressi, rahutuse, unetuse, paanikahäirete, pideva väsimuse, kurnatuse, unehäirete pärst; kui sind vaevavad lihaspinged, peavalud, seedehäired, vähene seksi isu, ebaselged lihase- või luuvalud, tasub kindlasti hakata tegelema stressi maandamisega ja restorative jooga on selleks väga meeldiv ja efektiivne viis.

Kui oled tavaline inimene ilma eriliste kaebusteta, siis aitab teadlik lõdvestumine sul jätkuvalt ennast hästi tunda.

Füüsilised:

  • Hoiab ära haiguseid
  • Aitab naiste probleemide korral: menstruatsioonivalud, menopaus, rasedus
  • Taastab operatsiooni järgselt
  • Aitab taastuda külmetushaigustest
  • Leevendab peavalusid ja migreeni
  • Aitab kehakaalu langetada: kui stressitase väheneb, väheneb ka stressihormoonide eritumine, kortisooli ja glükoosi tase langeb, mis omakorda aitab kaasa kaalu alanemisele.
  • Annab energiat: puhkamine on alaväärtustatud meie ühiskonnas. Paljud inimesed magavad halvasti, energia saamiseks juuakse palju kohvi ja energiajooke, mis omakorda raskendab uinumist ja sügavat väljapuhkamist magades.

Psühholoogilised:

  • Stress väheneb: stressi tagajärjed ja stressiga seotud haigused on tänapäeval võtnud epideemia mõõtmed. Stress võib avalduda tugevalt selliste meeldivate sündmuste ajel nagu abiellumine või lapse sünd, uue töökoha saamine või kurbade sündmuste tagajärjel nagu lähedase kaotus, töö kaotus, vigastus, õnnetus vms. Hoolimata sellest, milliste sündmuste ajel sümptomid vallanduvad, mõjutab see kogu keha ja ravi on  pikaajaline ja kannatust nõudev. 
  • Ärvus- ja paanikahäired : väga levinud psühholoogiline haigus meie ühiskonnas, põhjustades tihti lihaspingeid ja lihaste lühenemist. Restorative jooga aitab lihastel tõeliselt lõdvestuda, oma kehaga kontakti saada ning õpetab meid võtma kontrolli alla oma enda mõtted.

Meditatsioon

Meditatsioon on jooga harrastamise tuum. See on nii jooga peamine vahend kui ülim eesmärk.

Mediteerimise kunst on universaalne traditsioon, mille juured ulatuvad tuhandete aastate taha enne praeguse tsivilisatsiooni tekkimist ja mis on kestnud muutumatuna põlvkond põlvkonna järel. Meditatsioon on säilitanud oma algupärase vormi, sest selle lihtne raamistik kätkeb endas kõiki põhiõpetusi ja lähenemisi, mis moodustavad kõigi tuntud filosoofiate, usundite ja õpetuste sisu.

Esimene õppetund, millega me mediteerimise protsessi alustame- tegemist on tõepoolest protsessiga-, on pöörata pilk oma meelde. Me peame jätma teiste inimeste elu nende endi hooleks ja keskenduma ainuüksi endale. Eesmärk on saavutada kontroll oma isikliku sisemaailma üle. Tihti leiame me oma meele pidevas liikumises, ühelt mõttelt ja emotsioonilt teisele hüppamas, jooksmas selle eest või tolle poole, röövides meilt võime keskenduda ja olla vaikuses. Me otsime meelerahu, aga meie otsingud on ekslikult suunatud väljapoole, ja lõpuks loodetakse meele vaigistamiseks abi leida uimastitest, alkoholist, sigarettidest, telerivaatamisest, ülesöömisest või ületöötamisest. Ebateadlikult jõuame välja otsatusse ihade tsüklisse, mis viib meid meie sihiks olevast rahust üha kaugemale.

Mediteerimine on kunst tempot maha võtta ja keskenduda meelele. Meditatsioon (sanskriti keeles dyana) on teadvuse seisund, ja sellisena raskesti seletatav. Meele vaigistudes tuleb mõistmine, et meie sisemuses on olemas see, mida me tulutult otsime väljastpoolt - isetu armastus, õndsuse läte. Oma tegeliku olemuse taasleidmiseks on meil vaja järgida igavesi, üldisi tervise ja harmoonia seadusi, selleks et luua tingimused mediteerimiseks. Nende seaduste järgimiseks on tarvis teadmisi selle kohta, kuidas meie mõtlemine toimib ja mida meil on vaja selleks, et olla võimeline mediteerima. Meditatsioonist on palju räägitud ja kirjutatud, ometi kulub selle olemuse mõistmiseks aastaid. Seda ei saa õpetada, nii nagu magamist ei saa õpetada. Meil võib olla mugav voodi, soe ja vaikne tuba, aga und ei tarvitse ikkagi tulla. Uni ise ei sõltu kellestki. Me lihtsalt vajume unne. Samamoodi tuleb meditatsiooni seisund iseenesest, aga ainult siis, kui meie meel on vaibunud. Sellise meelerahu saavutamiseks on vaja iga päev harjutada, see ei tule automaatselt. Kui oleme õppinud meelt mõneks ajaks keskendama ehk fokuseerima, vaigistades mõttelained, on tingimused täidetud ja me langeme pingutusteta meditatiivsesse seisundisse. Mediteerimise eeltingimus on keskendumise harjutamine.

Meditatsioon ei suru meelt rahulikuks, sellega lihtsalt leitaks üles juba olemasolev rahu. Kui me uurime muretsemise, pahameele, igatsemise, fantaasia, täitumata lootuste või ähmaste unistuste tagamaid, saab selgeks, kuidas meie sisedialoog meid juhib. Me oleme oma mälu ohvrid - seda kinnitasid ajurveeda meistrid juba tuhandeis aastaid tagasi. Kuid meie sisedialoogi taga on hoopis midagi muud: meelerahu, mida minevik ei ahista. Sellest rahust me tahamegi meditatsiooni abil teadlikuks saada. Miks on see oluline? Kuna rahu kaudu sünnib õnnetunne. Rahust tärkavad inspiratsioon, õrn empaatia, kaastunne ja armastus. Need on õrnad tunded, mida meie sisedialoogi kaootiline müra peletab eemale. Meditatsioon toob nooruslikku energiat ja vitaalsust, mis vabaneb närvisüsteemi sügavamal tasemel. See on väga põhjalik muutus ja tõeline nooruseallikas. Kuigi meditatsiooni on seostatud palju sajandeid müstitsismiga, on selle tuumaks äärmiselt praktiline ja mitte müstiline meele rahunemise protsess.See on kindlaim moodus tervenemiskanali avamiseks. Meditatsiooni ajal võib kasutada erinevaid mantraid. Kui mantra liigub teadlikkuses, otsib ta üha peenemaid mõttetasandeid, kuni lõpuks jääb kogu mõtlemine seljataha. Selle hetke kohta ütleme, et vaim transtsendeerub. Kuna mingid mõtted ei hoia enam vaimu oma kütkes, on ta avatud iseenese sisemisele sügavaimale loomusele, puhtale teadlikkusele. Puhta teadlikkuse vaikus värskendab vaimu, sel on üha kergem mitte enam klammerduda vanade mõttemallide külge. Kui see sünnib, õpib vaim end tegelikult ise tervendama. Meditatsiooniga liigud sa üha sügavamale iseenesesse, kuni jõuad haiguse poolt puutumatusse piirkonda. See ongi su tõeline olemus. Kui sa jätkad mediteerimist, siis need selgusehetked pikenevad ja muutuvad tavaliseks. Transtsendeerumise tehnika abil viiaks vaim tegevusest vaikusesse. Mõne sekundi või minuti pärast tuleb vaim iseenesest tagasi, nagu sukeldujagi kerkib veepinnale. Mis toob vaimu tagasi? Samad impulsid, mis meid iga päev juhivad - meie soovid.

Ashtanga Vinyasa jooga

Ashtanga jooga on iidse, kaheksa harulise jooga süsteemi üldnimetus. Nagu legend jutustab, oli see kirja pandud värsside vormis palmilehtedele, teoses mida kutsustakse "Yoga Korunta". See muistne käsikiri avastati 1930-ndatel jooga meistri ja sanskriti keele õpilase Sri Tirumalai Krishnamacharya (1888-1989) ja tema õpilase K. Pattabhi Jois´i (1915-2009) poolt Calcutta ülikooli raamatukogus. Krishnamacharya ja Jois tõlkisid ja rekonstrueerisid ashtanga jooga seeriad ja Patthabi Jois võttis need oma õpetamise põhialuseks. Teda peetaksegi tänapäeval õpetatava ashtanga vinyasa jooga stiili loojaks.

Vinyasa tähendab liikumiste ja hingamise süsteemi. Iga liigutuse jaoks on üks hingetõmme.

Ashtanga Vinyasa Jooga on liikuv meditatsioon, asnate süsteem, mis on liidetud hingamisega ühtseks vooluks, eesmärgiga tugevdada ja puhastada keha ja närvisüsteemi seespidiselt.

Pathabi Joisi õpetuste järgi on ashtanga vinyasa jooga Hatha jooga haru, kus kesksel kohal on asana (asendid), pranayama (hingamise kontroll) ja vinyasa (asendite sidumine üksteisega kindlas järjekorras koos hingamisega).

Praktika on 99% füüsiline ja 1% teoreetiline.

Kui asanaid tehakse ilma hingamise kontrollita ja keskendumiseta või ilma arusaamiseta ashtanga jooga esimese kahe haru (yama, niyama) tähtsusest (loe Elustiili alt)  ja neid praktiseerimata, siis ei ole tegemist jooga praktiseerimisega vaid lihtsalt võimlemisega, füüsilise treeninguga.

Ashtanga vinyasa jooga on lakkamatu voolamine läbi asendite kasutades ujjayi hingamist. Ujjayi hingamine on kütus, mis läidab sisemise tule, puhastades ja soojendades keha seestpoolt ja rikastades pranat (eluenergiat). Samuti aitab see keskenduda. Kontrollides hingamist, saame me aktiveerida bandha`d (energialukud). Lisaks hingamise kontrollile kasutatakse keskendumiseks ka drishti`t (punkt kuhu koondatakse pilk).

Ashtanga Vinyasa Yoga koosneb kuuest seeriast (primary-esmane, intermediate- vahepealne ja neli advanced-edasijõudnute seeriat).

Ashtanga Primary seeriat nimetatakse Yoga Chikitsa - tema puhastava ja toniseeriva toime pärast kehale.

Ashtanga Intermediate seeriat nimetatakse Nadi Shodana - tegemist on närvisüsteemi puhastamisega.

Mysore on traditsiooniline viis Indias õppida ja praktiseerida ashtanga joogat. Nime sai see linnakese järgi Indias, kus Patthabi Jois elas ja õpetas. See tähendab, et shala (ruum, kus joogat praktiseeritakse) on avatud näiteks kella 05-st kella 09-ni ja igaüks tuleb talle sobival ajal ning teeb läbi talle antud harjutused, seeriad endale sobivas tempos. Shalas on õpetaja, kes aitab ja korrigeerib ning annab õpilasele ka järgnevaid asanaid kui ta näeb, et õpilane selleks valmis on. 

Eluviis

Jooga filosoofia järgi valitseb universumis kosmilise harmoonia seadus, mida nimetatakse dharma seaduseks. Individuaalsel tasandil tähendab oma dharma järgimine vastutustundlikku tegutsemist ning oma vanusele, sotsiaalsele rollile ja vaimse teadlikkuse tasandile vastavat käitumist. Et mediteerimine hästi edeneks, peab olema kõrgelt arenenud sotsiaalse kohusetunde ja õige elamise taju. Vastasel juhul jäävad teie isiksuse põhiomadused muutumatuks - ikka juhivad teie käitumist seesama armukadedus, uhkus, viha ja egoism. Õige eluviisi eesmark on tegude, emotsioonide ja pürgimuste ülendamine, mis toob meelde puhtust ja rahu. Kui meel on puhastunud, tuleb meditatsiooni seisund iseenesest. Lõpptulemusena peegeldab meie suhe inimestega ja meid ümbritseva keskkonnaga meie suhet iseendaga. Tõeline moraalsus ei seisne mitte iseteadvuses ega ka mitte individuaalsetes pingutustes isiklike hüvede saavutamiseks, vaid enese pühendamises kogu maailma heaolule. Õige eluviis avardab südant ja vähendab isekust. Selle põhiprintsiip on treenida oma meelt andma.

Jooga sotsiaalse ja isikliku käitumise reegleid nimetataks yamadeks ja niyamadeks. Nende täitmine sulatab vähehaaval südame ja täidab selle armastuse, headuse ja lahkusega.

Yamad

Yamad on 5 toimimisviisi, mis võimaldavad meil suhestuda maailmaga õigel viisil. Need on sotsiaalse käitumise reeglid: ahimsa (vägivallatus), satya (ausus), brahmacarya (meelte kontroll), asteya (hoidumine varastamisest) ja aparigraha (hoidumine ahnusest)

Ahimsa (vägivallatus) tähendab, et hoidutakse kahju tegemast ühelegi elusolendile mõtte, sõna voi teoga. See ei tähenda mitte ainult vigastamise või vägivalla vältimist , vaid ka täielikku kahjutust ja armastuse aktiivset rakendamist elus. Ahimsa hõlmab ka andestamist, halastust ja teiste, eeskätt nõrgemate olendite kaitsmist. Siia alla kuulub kaastunne, heategevus ja headus, südame puhastamine ja pehmendamine. Püüdke kaitsta igat elusolendit nii hästi kui saate, olge kaastundlik, kui näete kedagi valus, leevendage kannatusei, kui saate. Taluge kindlameelselt solvanguid, kriitikat ja etteheiteid. Ärge makske kätte. Ärge kandke kellegi vastu viha. Andestage kõik.

Satya (ausus) muudab meele rahulikuks, selgeks ja võimaldab näha tõde, mis on olemise sisu. Selle alla kuulub enese vaoshoidmine, armukadeduse puudumine, andestus, julgus, kannatlikkus, visadus, headus ja armastus. Mõtted peaksid olema kooskõlas sõnadega ja sõnad tegudega. Kui tõe rääkimine teeb haiget või on haavav, ei ole see enam voorus, brutaalne ausus ei ole tõearmastus. Ebatõe alla kuuluvad ka liialdamine, valetamine, edevus, upsakus, teesklus ja lubaduste murdmine.

Brahmacarya (meelte kontroll, mitte liialdamine) võrdsustatakse tihti tsölibaadiga aga see tähendab kõigi tunnete kontrolli. Ent see ei ole lihtsalt tunnete allasurumine, vaid energia kanaliseerimine süvameditatsiooni eesmargil. Et mõistetakse sensuaalse energia kanaliseerimise eesmärki vaimse väe arendamiseks. Seda võib praktiseerida sel viisil, et reguleeritakse rohkem oma seksuaalelu, hoidutakse liialdustest nagu ülesöömine, ületöötamine, ülemagamine, ületreenimine, meelelahutuste ületarbimine ja suunatakse meel teistele rõõmu pakkuvatele tegevustele, eeskatt vaimsetele harjutustele nagu isetu teenimine, vaimulike laulude või mantrate laulmine ja mediteerimine.

Asteya (hoidumine varastamisest), see tähendab ka ahnusest ja raiskamisest ja teiste tegude au enesele võtmisest. Varastamiseks peetakse ka ükskõik mille tegemist teiste eest salaja, samuti selle mitte jagamist, mis meil on. Varastamine nüristab sisetunnet ja toob kaasa süütunde, autuse ning himude kasvamise. Olge aus kõiges ja teenige ainult omaenda tegevuse läbi.

Aparigraha (hoidumine ahnusest) tähendab asjade omamise ihast ülesaamist. See on sarnane asteyaga, kuigi nende vahel on väike erinevus. Steya (varastamine) on elust valesti arusaamise tagajärg, mis avaldub valedes tegudes. Parigraha (omandihimu) on ahnuse tegelik põhjus. See on janunemine tähelepanu ja tunnustuse, tasu ning teiste inimeste vara järele. See tuleneb sellest, et ei tunta elu põhiseadust, mis õpetab meile, et me kõik oleme ühe ja sama eksistentsi osa ja seetõttu on meil vaja anda. See ei tähenda kõige äraandmist, mis meil on. Ent me ei tohiks tarbetult koguda. Ülemäärane omand loob kiindumust, mis omakorda sünnitab hirmu kaotuse ees, viha ja armukadedust. Aparigraha tähendab ka loobumist selliste kingituste vastuvõtmisest, mis on seotud luksuse, altkäemaksu või manipuleerimisega. Olge helde ja elage isetult.

Niyamad

Yamade praktiseerimine puhastab meelt ja loob õiged suhted välismaailmaga; niyamad on individuaalse käitumise reeglid. Niyamad juurivad välja negatiivsuse ning äratavad voorusi, vabastades meele viha, uhkuse, kire, armukadeduse, ahnuse ja meelepette mõjude alt. Niyamad reguleerivad harjumusi ja tugevdavad tahtejõudu, valmistades meelt ette meditatsiooniks. Niyamad on: sauca (keha ja keskkonna puhtus), santosa (rahulolu), tapas (enesedistsipliin), svadhyaya (vaimsete kirjutiste uurimine) ja isvara pranidhana (jumalikule tahtele alistumine või pühendumine).

Sauca (puhtus) algab füüsilisest puhtusest, oma keha ja ümbruse eest hoolitsemisest ja puhta toidu söömisest. Vaimset puhtust praktiseeritakse isetu teenimise, negatiivsete emotsioonida ja mõtete vabastamise, heade omaduste arendamise, mantrate lugemise ja satsangi (vaimsete huvidega inimeste seltskonna) kaudu. Sauca praktiseerimine aitab vabaneda armukadedusest, muretsemisest, keelepeksust ja vihast. Rõõmsameelsus, rahulolu, meelerahu ja harmoonia, headus ja kannatlikkus on kõik puhtuse ilmingud.

Santosa (rahulolu). Rahulolu ja õnne ei leia välistest objektidest, vaid enda seest. See tähendab elu aksepteerimist sellisena, nagu see on, ja rõõmsa meele säilitamist, ükskõik mis olukord elus ka ette ei tule. Alles siis kui teie meel on vabanenud iha ja frustatsiooni survest, saab seda tervikuks ühendada ja puhastada. Koos selle puhtusega tuleb elurõõm. Kui te olete rahul, siis te ei kurda, ei igatse seda, mida teil pole, ja teid ei puuduta see, mida teised inimesed teie kohta arvavad või ütlevad. Igasugune võrdlemine, rivaalitsemine ja armukadedus tekib rahulolematusest. Rahulolematus mürgitab teie elu. Hinnake oma edukust elus mitte asjade, seisundi või intelligentsi põhjal, vaid pigem ihadest ja hirmudest vaba olemise järgi.

Tapas (enesedistsipliin) tähendab seda, et meele tugevdamiseks tehakse raskeid asju ja välditakse lihtsate asjade tegemist. Meelt võib võrrelda lihasega. lihas tugevneb ainult pingutades.Samamoodi peab meele sundima tööd tegema, et see muutuks tugevamaks. Tapasel on kolm vormi: füüsiline, sõnaline ja vaimne. Paastumine, füüsiliste raskuste ja ebamugavuste talumine on keha distsiplineerimine. Vaikimine ning ainult edasiviivate ja tõeste sõnade rääkimine moodustavad sõnalise tapase. Negatiivsete mõtete muutmine positiivseteks, viha ja tigeduse ületamine, kurtmisest hoidumine, solvangute ja haavamise talumine ning rahumeelsuse säilitamine on kõik vaimse tapase vormid. Mediteerimine on tapase kõrgeim vorm.

Svadhyaya (vaimulike kirjutiste uurimine) ja mantrate lugemine. See ülendab meelt, selgitab kahtlusi ja juurib välja negatiivsed mõtted. See loob uusi, vaimseid mustreid ning aitab keskenduda, julgustades ning tugevdades teie usku ning täites meele puhtusega.

Isvara pranidhana (jumalale pühendumine). Alistumine toob armu, mille läbi kasvab intuitsioon. Mida suurem on alistumine, seda suurem on võime sooritada vaimseid harjutusi.

Yin ja Yang

Yin ja Yang on hiinakeelsed sõnad, mis iseloomustavad vastandeid, samas vältimatult kooseksisteerivad pooluseid. Algselt tähendasid yin ja yang mäe varju- ja päikesepoolset külge. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta. Näiteks kuu ja päike, öö ja päev, valgus ja pimedus, külm ja soe, naiselik ja mehelik, aktiivne ja passiivne

Taoismis on yin ja yang  universumi positiivne ja negatiivne printsiip, mis alati eksisteerivad koos.

Yin jooga praktika on suunatud kõõlustele, liigestele ja sidekoele, eesmärgiga parandada seal vereringet ja üldist painduvust. Asendeid hoitakse keskmiselt 3-5 minutit, vahest ka kauem, tavaliselt istudes või lamades, kasutades selleks minimaalselt lihaseid. Sügavat lõdvestust asendites toetatakse plokkide ja bolstrite kasutamisega.

Füüsilisel tasandil aitab yin jooga taastada ja hoida liigeste loomulikku liikumisulatust. Energeetilisel tasandil aitab yin jooga avada keha meridiaanisüsteemi, parandades energia liikumist. Yin omadused on passiivsus, sisemine, jahutav. Enne yin jooga tundi ei tehta soojendust ega mingeid dünaamilisi liikumisi, mis keha ja lihaseid soojendaks.

Yin jooga on tasakaalustav praktika yin liikumistele, olgu need siis aktiivsed joogastiilid, kardio- või jõutreening.

Community for healthy lifestyle. Yoga, hiking, retreats, nutrition and wellbeing!
flagearth linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram